Eelmises osas :
Krissule : " Musiii, Ma armastan sind ka ! . (K)(L) Südames. Hüvasti "
( ... Öösel ... )
Ärkasin öösel ülesse mingi smsi peale, võõras nr, kuid hakkasin lugema.
" Tannu . Caisaga juhtus väga hirmus suur õnnetus. Ta on koomas. Ma tema parim sõbranna Jannu . Olen haiglas . "
------------------------------
Kell kuus hommikul ja und pole ikka veel, sest mõtlen ainult Caisa peale, miks see juhtus just nüüd, kui vajan teda. Ei suudnud enam seda uskuda ja kohe helistasin sellele võõrale numbrile, küsin kohe talt, kus ja mis haiglas cassu on :
Tannu helistab Cassu sõbrannale :
Tannu : " Tere, Tan siin, "
Jannu : " Tsauu Tannu, nutad ? "
Tannu : " jah , täiega loog, kle mis haiglas ta asub ? "
Jannu : " Caisa w ? Tallinna lastehaiglas ta. Palun tule siia, ma ka siin. "
Tannu : " Ma kohe hakkan tulema, esimesel võimalusel. Aga räägi, mis juhtus temaga ? "
Jannu : " Ma ei suuda rääkida, tule siia ja ma räägin sulle siin seda. Väga hirmus õnnetus oli see "
Tannu : " Okk, usun. Mix see pidi just temaga juhtuma . "
Jannu : " Vot saatus on selline, ei tea ette mitte kunagi, mis juhtuda võib "
Tannu : " jepp, kle ma lõpetan ja proovin tulla sinna nii kiiresti kui saan. "
Jannu : " tsauuu Tan "
( ... Kõne lõppes ... )
Ajasin end voodist püsti väga kiiresti. Võtsin riided, panin need selga ja tossud jalga. Kirjutasin kirja lauale, et lähen minema haiglasse :
" Andge andeks aga mul hädaolukord, väga tuttav inimene on haiglas. Pean teda kohe vaatama minema. Asjaga on kiire ! Tulen tagasi nii pea kui saan. Tanel 06:13 . "
Jätsin kirja voodi peale, võtsin seljakoti, panin läppari sinna sisse ja kott selga,muud asjad taskusse. Samuti mobiil taskusse ja ronisin aknast välja. Jooksuga läbi metsa maanteele. Hakkasin hääletama seal Tallinna poole. Ootasin 10 mintsa, kui esimene auto tuli aga see sõitis edasi. Ootasin ja ootasin veel tük aega seal teeääres, kuni üks auto jäi seisma ja küsis juhi kõrval olev naine :
Naine : " Kuhu minek poiss ? "
Tannu : " Tallinna Lastehaiglasse oleks väga kiiresti vaja minna, hädaolukord "
Naine : " Miks ? mis juhtus ? "
Tannu : " Üks mu tuttavaga juhtus väga hirmus õnnetus, ta koomas, pean seal olema varsti. "
Naine : " Ootake korraks "
( ... Naine räägis mehega kiiresti. ... )
Naine : " Istuke peale, me viima teid sinna haiglasse ära kiiresti. Tuleme kaasa ka. "
Tannu : " Tänan teid . "
Istusin peale ja sõit algas kiiresti haigla poole.
Täpselt 35minutiga olime seal kohal. Jooksin ruttu sisse ja uurisin kus asub Caisa ja Jannu. Helistsin Jannule ja palusin tal alla tulla. Jannu tuli kiiresti alla ja tormas otse minupoole ja kallistas täiega ja nuttis. Kallistasin vastu ja hakkasin ise ka nutma, samal ajal tulid need samad inimesed sisse, kes tõid mind siia. Ja nad said kohe aru, et see on päris ja hirmus lugu. Nägid kuidas Jannu mind kallistas tugevasti ja nuttis.
Naine ja mees tulid lähedamale ja kallistasid samuti meid. Toetasid meid, kuid me ei tundnud teda ültse ega ma ise ka mitte Jannut. Aga hea seegi. Hetkel kõike tähtsam oleks see, et Caisa elaks edasi.
Jannu pani oma käe taskusse ja võttis sealt ühe paberi. Andis selle minu kätte ja ütles :
" Paar päeva enne seda õnnetust, andis Caisa mulle selle paberi ja seal on kirjas midagi sinule. Mina ei ole seda lugenud, sest ma olen aus ja annan selle sinule lugemiseks esimena. "
Avasin paberitüki lahti ja hakkasin seda lugema nii, et teised kuulevad ka mind :
" Kallis Tanel, Anna andeks mulle aga ma ei suuda enam siin hiljam elada. Ma tean, et sa ei tahtnud et ma sureks ega muud halba. Kuid anna andeks mulle. Ma teen vasti enesetappu. Hüvasti (kk) MAS ! Ma olen sinusse armunud ja su vastu tunded suured. Sinu Õde . "
Hakkasin selle peale täiega nutma ja karjuma :
" Miks ? Miks ? Miks ? Miks sa tegid nii minule ? "
Sellepeale Jannu kallistas mind täiega ja tahtis mind lohutada. Naine ja mees kallistasid ka veel viimast korda ja andsid oma numbrid ja ütlesid :
" Me oleme alati sinul olemas poiss. Ainult helista ja me aitame sind. "
See järel kõndisid nad minema haiglast ja me läksime Jannuga üles Caisat vaatama koos.
Kuid see kõndimine ja minek sinnapoole võttis minul kaua aega, kuna ma ei suudnud sellega nõus olla, et Caisa on koomas. Jannu lohutas ja ütles selle peale :
" Tannu, ole tugev. Caisa ju veel elus ja ta vajab sind sel ajal haiglas. Ole tema kõrval koos minuga. "
Ja kõndisime kahekesi Caisa palati juurde palati juurde, kus arst ootas meid. Jannu oli arstile õelnud, et ma hakkan tulema kohe sinna.
Ja küsisin arsti käest midagi :
Tanel : " Mis juhtus temaga ? "
Arst : " Ta sõitis üksi oma isa autoga Tallinna poole ja tegi 40 km enne Tallinnat, suure õnnetuse ehk sõitis teest välja suure hooga. Kuid vedas tal, et ta ellu jäi ja jõudsime ta kiiresti siia tuua. "
( ... Vaikus korraks ... )
Arst : " Kuid ta on sügavas koomas kahjuks. Me ei oska öelda ette, millal ta sealt ära tuleb tagasi siia. "
Tanel : " Ma ei suuda seda uskuda. "
Selle peale kõndis arst minema ja jäime Janeliga kahekesi sinna. Ma ei suudnud sellega leppida ta siin haiglas, voodis pikali on koomas. Läksin üksi sinna sisse, kui ma teda nägin. oli ta sidemes täiega. Kaua ma ei suudnud teda vaatada, ma kukkusin kokku põranda peale pikali, Janeli tuli kiiresti sisse ja hakkas kohe hüüdma arsti täiega :
" Apppi , Appi . Tulge keegi appi. Tanel kukkus kokku. "
No comments:
Post a Comment